erektsioonihäiretest

On teemasid, millest korralikud tüdrukud ei räägi, veel vähem ei kirjuta nad neist oma bloogis, aga mina nii ei saa! Olen küll korralik, nunnu ja armas, aga näe seksist lihtsalt pean aegajalt rääkima :(
Korjasin ükspäev baarist ühe mehe üles. Põhjuseid selleks oli mul mitmeid:
1. eelmisel päeval oli mul "kolmapäev" ning see andis natuke ka tol päeval tunda...
2. mu poolpüsipartner polnud saadaval
3. üksinda oleks lihtsalt igav olnud ühika poole kõmpida
4. ta oli belglane ("Ossaa! Ma polegi veel ühegi belglasega maganud!" kilkas mu sisemine nümfomaan- jajah, minu to-do listis on kõik maailma rahvused muide, aga selle täitmiseni läheb ilmselt rohkem aega kui mulle eluks antud on)
5. tal olid ilusad lopsakad huuled
6. ma polnud kunagi varem ühtegi meest ühestki baarist üles korjanud
(miks ma üldse aegajalt üksinda baarides käin, seda ma ei tea)

Meie flirt, massaaž, eelmäng ja kõik muu tilulilu kestis tunde (jah, ma vaatasin kella), terve selle aja oli tal pidevalt ilus tugev erektsioon (jah, ma aegajalt katsusin). Olin veendunud, et kohe-kohe algav seks saab olema kestev ja kvaliteetne! Olin nii vaimselt kui füüsiliselt igati selleks valmis, ometi pipardasin pisut- naudinguid tuleb alati pisut edasi lükata, see lihtsalt suurendab nende mõnu ja himu nende järele (noh, võibolla see tundidepikkune pipardamine oli pisut liiast, aga see selleks..)

Lõpuks siis jõudis kätte see hetk, et kohe-kohe... ja mängu tuli kondoom! Ning nii kui kondoom mängu tuli lahkus mängust erektsioon! :( Ma olen küll kuulnud meestest, kellel niisama "seisab nagu tala", aga niipea kui nad kondoomi kasvõi näevad, kaob kogu nende "jäikpundumus" (ilus vanaaegne meditsiinitermin tähistamaks erektsiooni), aga et mulle endale selline mees satub, seda ma küll ei osanud karta. Putitasin nii nagu oskasin, aga ei midagi :D Ütleski siis mulle, et tal kondoomiga ei seisa. Lihtsalt ei seisa ja kõik. Nii et kas seks ilma kondoomita või üldse mitte midagi. Küll pisukese kahjutundega, aga valisin siiski viimase variandi- jumal neid belglasi teab, nagunii on mingid väljamaa aigused külges :D

Siis mõtlesin oma eelnevatele ebaõnnestunud seksikogemustele. Näiteks ühel ilusal ööl õige jupp aega tagasi sattus mulle mees enneaegse seemnepurskega! Issake, kuidas see mind rõõmustas! Ma polnud ju midagi taolist varem kogenud, nii et kui tal see veel enne tegelikku suguühet juhtus, siis olin väga elevil ja hasarti täis: Oi, enneaegne seemnepurse! Kui tore! :D Teda mu elevus muidugi eriti ei rõõmustanud, arvas, et teen niisama tema üle nalja, aga ausõna- ma ei olnud üldse pettunud. Olin siiralt õnnelik, et lõpuks ometi ka midagi sellist kogeda saan :)

Sarnane kogemus oli mul ka ükskord nö tavaliste erektsioonihäiretega: Oi, erektsioonihäire! Kui nunnu! Ma pole kunagi varem näinud, las ma vaatan lähemalt! Mõnikord lihtsab saab see meditsiinihuviline minus võitu kõige ebasobivamal hetkel. Selle asemel, et meest lohutada ja öelda, et seda tuleb ikka ette, pean mina rõõmsalt kilkama Kui äge, ma polegi seda varem näinud! Oijahh... pealegi on erektsioonihäired mind alati paelunud, tegin kunagi teisel kursusel isegi nende kohta mingi ettekande :)

Räägiksin lõpetuseks hea meelega ka mõnest õnnestunud seksikogemusest, aga ei tulegi midagi pähe eriti. Värsekeid kogemusi ei raatsi eriti paljastada, minevikust ei tule lihtsalt midagi meelde :D Sest nagu mul ikka kombeks, mäletan ma ainult negatiivset... või vähemalt kirjutan ainult negatiivsest, ikkagi halabloog (ah pagan, ükskord küll hõiskasin siin, et sain head seksi, aga see oli erand)

Igatahes head ööd.
Ja head seksiõnne :)

Vajan elektriku-abi

Tegelikult vist mitte elektriku, aga mingi pistiku-ja-otsiku-spetsialisti abi. Nimelt on mu kallis Eero ilusasti ja täies töökorras minu juurde naasnud- nagu ehk olete ka Greta bloogist lugenud? Olen ta dekoreerinud pimeduses helendavate kukekeste ja nimesildiga. Olen lasnud ta hirmkoleda Linuxi vahetada hirmtoreda, mis sellest et igava, Windowsi vastu (vahel, näete, on ilusolemisest väga palju kasu- mehed teevad sinu jaoks kõike! Jajaa!) Olen saanud omale viirusetõrje, Messengeri, paar põnevat programmi. Olen välja valinud suure hulga desktopi taustapilte (hetkel on selline, kus pilve peal kükitav ükssarvik laseb taguotsast välja värvilisi jublakaid, mille peale primaatpokulaadsed olendid maa peal rõõmsasti "marshmallows!" kiljuvad- ja põhjus säherduse infantiilse valiku taga on lihtne: mul on hetkel vahukommihooaeg, söön neid koolis lõunapausi ajal, söön neid Eeroga tõtt vahtides, nii "paljalt", st otse pakist kui ka teeküünlal küpsetatuna, mmm, eriti head on need viimased...). Nii. Olen oma dokumendikausta salvestanud paar toredat dokumenti. Olen isegi ühe powerpoindi ettekande koostanud oma kullakesega! Jah, ja isegi Internetis käimisega saan hakkama, hohoo! Ükspäev kasutasin lausa seda.. eem, oot, ma kohe guugeldan, touchpadi! Vot nii võimas olen :D Nii et kõik oleks nagu korras ja kõik töötab ja on ilus, aga mina näe ei ole ikka veel rahul. Nimelt on mu Eerokese juhtmel midagi viga. Või siis meie seinakontaktil. Igatahes vupsab seinakontaktist alati välja pisike särtsinine leegilaadne kumakene, mis mind alati jubedasti ära ehmatab. Täna tuli ta lausa heliefektiga! Tegi siukse mõnusa säriseva krõpsu. Kunagi oli meil siin üks nõukogudeaegne triikraud, mis ka aegajalt särtsu pildus ja siis ükspäev suure pauguga läbi kärssas. Ma ei taha ju ometi et seesugune saatus ka mu uut kallikest tabaks! Mis ma küll tegema peaks? Kas kontakti vahetamisest oleks kasu? Vaevalt... teised elektrilised pudinad ei põhjusta kunagi sinist vooluvälksatust. Ja eile märkasin, et ka Greta Nunnu pistiku kontakti pistmist saatis sinine vilksatus. Ja see polnud sootukski sama kontakt! Ohhoo! Milline loogika! Niisiis on asi ikkagi neis otsikutes? Sest otsikud on neil aga küll identsed :) On nad meil ju sama sorti :) Mina kardan jubedalt igasugu särtse ja vilksatusi ja voolupraksatusi :( Aidake, aidake! Kas mingist vahepikendajast oleks kasu? Või või või.. ma ei tea, maandajast? (mis iganes see ka on)

Hambahala

Oi kuidas ma ootan juba pensionipõlve, et mu hädade ja haiguste üle halamised õigustatuks saaksid. 70-aastasel memmekesel tundub nagu rohkem õigust olevat valutavate puusade ja väljakukkuvate hammaste üle halada. Ometi tipneb peaaegu iga mu olgugi et harvadest arstivisiitidest suure hädaldamisega- ikka see oli vilets ja too oli kehvake. Noh, tegelikult suudan ma meenutada ainult kahte korda, mil ma arsti juures käisin ja siis bloogi pirisema tulin- üks kord günekoloogi ja teine kord nahaarsti üle, aga siiski. Kohe tuleb ka kolmas kord, seekord hambaarsti üle. Jah, nagu arvata võibki, käin ma ainult selliste arstide juures, kuhu saatekirja vaja ei ole :D Perearsti juures käisin esimest ja viimast korda 11. või 12. klassis, sestap pole mul ka saatekirju kusagilt saada... Kuigi kuigi, oleks tarvis. Mina, vana vilets haige inimene. Kui ma ükskord soole- või rinna- või luuvähki maha suren (ma pole nimelt täpselt veel siiani aru saanud, mis neist mul siiski on :D), siis teadke, et olin ise süüdi ja ise rõõmus ka selle üle. Nii, enne kui ma üksikasjalikult oma erinevaid sümptomeid lahkama hakkan peaks teema juurde asuma ja teemaks on ju pandud hambahala...
Käisin nimelt hambaarsti juures. Oh ei, mitte korralikult kontrollis või midagi, enne ikka kasvatasin mitu aastat suurt hambaauku ja siis lasin tal veel oma kaks nädalat valutada ka ja kui siis enam üldse olla ei saanud, vot siis läksingi. Muidugi oli pulp juba väljas ja vaja juureravi. Muidugi need mürgid ei mõjunud mu hambanärvidele, sest- oi oi mu juurekanalid on nii kitsad nii kitsad ja lühikesed ja teab veel mida- seega tehti teise visiidi ajal täpselt sama asja. Ehk siis topiti miskeid mürke mulle juurekanalitesse ja öeldi, et kui need ikka ei mõju, siis vb tuleb hammas üldse välja tõmmata. No tore-tore, maksa mingit hullu hingehinda mitu korda ja pärast ole ikka hambutu. Pff! Kas sellist Eestit me tahtsime? :D
Vähemalt hambaarst ise tundub üsna tore- st vähemalt tuimestavat süsti tegi ta piisavalt :D Muidu olen ma ikka alati hambaarsti juures jubedalt valu pidanud kannatama, aga need korrad on üsna nauditavad olnud- eriti hommikul vara kui uni alles silmas, lausa tukkuma oleks võinud jääda selle surkimise ajal :) Seda muidugi juhul kui ma oma naeru oleksin suutnud tagasi hoida. Miskipärast ajab arsti juures käimine mind alati naerma ja nii ma siis itsitangi vahel omaette näiteks günekoloogi- või hambaarstitoolis :D No on ju naljakas kui sulle suhu peotäis tupse topitakse, mingi ilaimuriga lurts-lurts su põski ja keelt vaakumisse tõmmatakse ja su näo kohale on kummardunud kaks keskendunud nägu, üks võbelevate ninakarvade ja teine halvasti joonistatud lainerijoonega. Vahtisin vahelduseks iseenda peegeldust laest, aga ega seegi eriti vähemnaljakas ei olnud. Imestan lausa, et küll mul on ikka suur suu :D Sellele vaatama on mu suunurgad siiamaani traumeerimisest turses ja valusad ja katki :( Ju siis pole ikka piisavalt suur suu... Ja vot katsu siis seal hambaarstilaual itsitada, suu pärani ja tupse täis! Neist tupsudest ma ei saanud üldse aru. No mõni pisteti põske, okei, seda ma mõistan. Paar tükki aga topiti keele alla, kust need koheselt üles kerkisid (nii ilmaimuri kui mu enese itsitamise koostoimel vist) ja vägisi suuõõnde rändama tahtsid minna. Küll mina katsusin neid keelega jälle tagasi ajada, aga ikka nad pistsid plehku, hüplesid natuke keele peal ja siis ikka vupsti ja vupsti kurku, kust väikese köhatamise järel jälle keele peale ja veidi osavama keelekasutuse järel uuesti keele alla... Tundsin ennast nagu bingo-masin, see, kus sees hüplevad numbritega pallid ja mõni neist vupsab õhuvoolu toimel sinna... noh, sinna, kus temast saab mingi õnnenumber... ootasin põnevusega, millal mõni tups mulle näiteks kõrri vajub ja ma kohapeal ära lämbun. Õnneks arst siiski aegajalt viskas mu suust mõne tupsiku välja ka, aga toppis jälle sellevõrra rohkem uusi asemele! Eriti tupsurohkeks tegi ta mu röntgenisse minekuks. Suu pärani, tupsud otsapidi välja vahtimas, pidin minema läbi pika koridori, mis oli täis teisi patsiente. Selle koridori ja võibolla ka patsientide jaoks oli see üsna igapäevane nähtus, aga minu jaoks oli see uus ja põnev, ja mis seal salata- hullult naljakas. Kohe nii naljakas, et üks tups mu suust hoopiski välja vupsas. Õnneks mitte selle ilusa noormehe, vaid sümpaatse vanamehe jalge ette, kes seda vist aga ei märganudki- kah õnneks. Igatahes nüüd ma kohe ootan järgmist hambaarstivisiiti, seal on ju nii tore! Teile aga, kallid lugejad, soovitan minna jalamaid hambaarsti juurde ja mitte kasvatada mitu aastat oma lemmikhambaauku :D
Jaanuari alguses lähen aga günekoloogi juurde- siis on jälle põhjust tulla siia vigisema oma pensinäritervise üle :P
Lähen muide esimest korda elus nö tavagünekoloogi vastuvõttu, siiani olen käinud erakliinikus, nii et saan kohe tulla ja võrdlevalt jutustada, et kus ja kuidas ikka parem on :D Hehee...

Palju õnne!

Oi kui põnev!

Suures õhinas muutsin ära oma bloggeri kujunduse (I love egg! template-ks, sest munad ju mulle meeldivad...kuigi see munameelne tekst paraku ei ilmunudki :( Ja nüüd avastasin, et üle poolte mu postitustest lihtsalt ei ole nähtavad selle templatega. Sest et... neil pole pealkirja. Näitab ainult postituse kommentaare. Eriti ilusaks näiteks on kogu mu unenägude label- ainult riburadamisi nullkommentaare, postitusi ise aga pole kusagil :S Imelik, imelik... Mis ma nüüd siis teen? Oi issake, oi heldeke. Nüüd olen kohustatud igale postitusele pealkirja panema või? Ja blogrolli mul kaa nüüd pole.. aga seda aimasin ma juba ette, et see ära haihtub... oeh.
Kole taust ka pealegi. Väkk!

ontlik onu

Just siis kui sulle on hakanud tunduma, et see pealtnäha igati ontlik mees, kes küpsetab sulle oivalist saia, kingib sulle jõulukalendri, talub vapralt Smokie muusikat, küürib saunas su selga, teeb sulle pidevalt jala-ja kogukehamassaaži, on voodis jumalik, valmistab sulle erinevaid erilisi roogi, kuhjab su üle šokolaadide ja puuviljadega, suhtub imehästi su PMSi ja päevadesse, koristab ja triigib, ostab omale sinu soovil oranžid ja punased bokserid, on ülihoolitsev ja täidab kõik sinu kasvõi mokaotsast mainitud soovid... et see ontlik mees tõepoolest ongi igati ontlik mees, just siis avab ta oma väga veimevakka meenutava kirstukese, milles sinu arvates on hoolikalt kokkupakitud ja triigitud linased linikud ja isekootud villased sokid (jah, ka kududa oskab ta!) ning toob lagedale sellise hulga seesuguseid vidinaid, et suu jääb lahti. Ketid, ahelad, käerauad, dildod, nahkne piits, erinevad libestid ja ilus roosa rabbit...
Säh sulle ontlikkust!

Film: New Moon

Käisin eile Cinamoni kinos Noorkuud vaatamas. Mitte et ma just seda filmi jubedalt näha oleksin tahtnud, aga pigem seetõttu, et polnud varem seal kinos käinud. Oi ma võiks terve lõigu kirjutada sellest kui ebamugavad istmed seal olid, sellised lötsakad ja kiikuvad ja kigisevad, aga siis ei jääks mul ju mahti filmi kritiseerimiseks!
No oli alles film! Hullem veel kui see va Videvik ja juba Videvik oli parajalt hull. Võibolla see pettumus ei olekski nii suur kui ma eelnevalt raamatuid lugenud ei oleks, aga olen, mis sellest, et ka raamatud mitte eriti head ei olnud. Sellised ninnunännu ja tilulilu toredad pubekalood. Igas teises lõigus mainiti kas Edwardi perfektset keha ja muidu jumalikku välimust või tema totakat itsitamist. Üldse ei mõista, kuidas sellest jumalikult ilusast raamatu-Edwardist selline hirmus peletis filmi-Edward tehti. Kust otsast ta seal filmis siis ilus oli??? Paks kiht valget krohvi näos, suured mustad puhmas kulmud otsaees, kirsipunane huulepulk, nutetud välimusega ja silmapliiatsiga tuunitud silmad, suur kandiline lõug... terve filmi aja üritasin ma temas näha teismeliste tüdrukute unelmate meest, aga nägin ikkagi ainult mingit Michael Jacksoni look-alike peletist. Kusjuures Michael oli isegi kenam :D Alles siis kui Edward oli otsustanud elust loobuda, ta oli kuid virelenud ja piinelnud, tal polnud mahti oma huuli totralt pruunikaspunaseks võõbata ja nägu krohvitada, vot siis alles muutus ta natukenegi kenaks. Lausa tavamehe nägu tuli ette hetkeks. Samas ilmus ta kohe siis ekraanile palja ülakehaga ja see jällegi rikkus kogu tema "ilu". Selle perfektse lihaselise keha asemel oli hoopiski mingi kaame ja kleenuke ludri...
Üldse on kõik need filmitegelased mulle väliselt vastuvõetamatud. Ebamaiselt kauni blondi kaunitari Rosalie asemel on mingi kollase parukaga loppis näoga mammuulja. Imeilusa Carlisle asemel on mingi totter libepea. Emmett on lihtsalt mingi suur ja turske pundunud oss. Jasper on mingi eriti kohtlase ilmega saepurusass. Ainult Alice meeldib mulle. Ja võibolla ka Jacob :P Aga sedagi ainult tema toredalt musklis keha pärast, hehee...
Njah, minu jaoks piirdusidki filmi toredaimad stseenid nende poolalasti libahundipoistega. Lihaste eksponeerimise vastu pole mul ju midagi...
Aga kogu ülejäänud film... noh. Oli nagu mingi paroodia, ainult et ma ei oska päris hästi öelda, millele või kellele. Oli verd, oli kähmlusi, oli paar lembehetke, oli aegluubis-stseene, oli üks seksikas punapea, oli üks punasilmne rastaneeger, oli ports hiigelhunte ja trobikond vampiire. Sisu aga erilist ei olnudki. Edward kolis ära, Bella langes masendusse, Jacob lohutas teda, Edward tuli tagasi ja palus Bella kätt. Kõik. Noh, vahepeal oli korraks mingi "action" ka...
Vaatama minna küll ei soovita, pigem lugege tõesti raamatuid. Samas 45 krooni eest vast isegi võib... eriti kui juhtute olema puberteedieas ja naissoost, sest olen kuulnud, et u 15 aastased tüdrukud on Edwardi järele lausa hullud :D (miks, oh miks, seda ma ei mõista)

Palju õnne ka!

munad

"Hei tüdruk! Kui leiad et sind erutavad munad ja sul meeldib neid kobada ja pisut pigistada siis oleks meil midagi ühist võimalikuks suhteks..."
Kas on veel midagi ilusamat, mida võiks ühele naisele esimeses kirjas kirjutada? Loomulikult mitte! Kellele siis munad ei meeldi, issake, kui see oleks minu teha, siis oleks iga kuu lihavõtted :D

Barbarella, mu uus naiseideaal :D

Et mu bloog liiga "suure hala" teemaliseks ei muutuks, siis tulin nimme täna siia kiidupostitust kirjutama. Kiita tahaksin ma üht filmi, Barbarella on sel nimeks. Kiitmine pole vist õige sõna, pigem ülistamine, sest- Oh!- see oli tõesti väga võimas film! Ülim nii mõneski mõttes. Ühelt poolt selline erootiline, teisalt väga... imelik. Kinky, liigagi kinky, aga lust oli seda vaadata ikkagi. Sai südamest naerda, sai südamest imestada, sai tunda nii "Oi, kui nunnu!", "Eeew, kui rõve!" kui ka "What the fuck?!" tundmusi. Eriti just seda viimast. Pidevalt kerkisid mul kulmud üllatusest vaat et juuksepiirini (ja ma pole mingi madala juuksepiiriga tegelane!). Toredalt fetishiline oli see film, midagi igale perverdile ja vähemusele. Ka mulle. Kohati ei osanud seisukohta võttagi, et kas mingi stseen on nüüd erutav või rõve või lihtsalt nõme. Barbarella oli nii ilus ja abitu, nagu Tarzani Jane (ja tõesti, Jane ta oligi, Fonda Jane), see tegigi selle otsustamise raskeks- sisuliselt võisid ju teatud kohad mulle vastuvõetamatud olla, aga need näoilmed, mida Barbarella tegi, olid lihtsalt nii toredad, et ajasid vaheldumisi naerma ja panid mind juurdlema küsimuse üle, et kui ma oleksin mees, kas siis need stseenid erutaksid mind seksuaalselt. Väga sügav- diip, eksole- film ühesõnaga :D
Vaadake mõningaid stseene juutuubist, hakkate kindlasti tahtma isegi seda filmi näha :D
(või siiski mitte :P)
Siin näiteks ründavad Barbarellat kurjad nukud (üks neist muide väga Ingrid Rüütli näoga), ilmed ja häälitsused, mis seda saadavad, meenutavad aga väga miskeid pornograafilisi feik-orgasmi omi.
Siin harrastab Barbarella tabletiseksi (see algab 1.30 juures)- tulevikus ootab see vast meidki!- võtad aga pilli sisse, ühendad käed, ja oh imet, varsti hakkab sul tagumiku alt toredaid popkorni-häälitsusi tulema, silmad lähevad pahupidi ja pähe ilmub trendikas lokisoeng!
Siin pistetakse Barbarella toredasse mõnumasinasse, mis peaks ta mõnust lausa tapma, kuid selle asemel ise õhku lendab- Oh goodness!- ja oh neid toredaid punnsilmseid nägusi :D

Oi neid toredaid stseene oli seal palju. Üldse oli see väga tore film. Siiamaani mõlgub mul meelel, kuigi vaatasime seda juba nädalaid tagasi. Eriti tore on üks juhmi näoga blond pime ingel, samuti Barbarella "afterglow"-hetked :) Ausõna, vaadake, vaadake! Mingit sisukust te sealt ilmselt ei leia, aga elamus on küll.. noh, selline, omamoodi :D
Pretty, pretty!

Suur saiahala!

Ma ei ole tegelikult suur saia- või leivalemb, aga üks saiatoode on mulle küll alati meeldinud: Porgandi-Pille. Sõin seda alati paksude võiviilakatega, ilma vorsti või juustuga rüvetamata, sest need olid lihtsalt nii võrratud! Nii kohevad, nii maitsvad, jumalikult hõrgud! Paraku paraku, just nimelt olid, sest nüüd enam sugugi ei ole. Ostsin ükspäev nostalgia mõttes. Tundsin juba poes olles suus oivalist porgandipillemaitset, kiirustasin koju ja hakkasin kohe saiaviiludele võiviile peale sättima. Sain kohe aru, et midagi on nagu muutunud. Ei olnud nad enam nii pehmed ja mõnusad, pigem vastupidi, kuidagi tahked ja õhukesed ja kuivetunud, natuke saepuruplaatjad. Lootsin, et maitse vähemalt on sama imeliseks jäänud, kuid pidin pettuma. See kuivetus ja sitkus oli lihtsalt nii tugev, et lausa takistas maitse väljumist suutäiest saiast :D Närisin mis ma närisin, no ei tulnud seda vana head maiku kusagilt! Natuke nagu oli Porgandi-Pille moodi, natuke nagu ei olnud ka... Oleks või nutma hakanud suurest nördimusest! Lugesin siis pakendilt infot, et äkki ostsin kogemata vanaks läinud pillesid, aga ei, olid värsked küll, mitu päeva veel kõlbulikud. Märkasin siis pakendil kirja "3 tükki" ja imestasin väga, sest pakendis oli neid tegelikult neli. Vanasti oli neid tõesti kolm tükki pakis. Võibolla sellepärast ongi nad nii kehvaks läinud, samast taignast tehakse kolme asemel neli, mõni ime siis et nad nüüd sellised õhukesed ja kuivetunud on, vastu valgust paistab õhk läbi! :( Teine võimalus on, et mulle sattus lihtsalt mingi Praak-Pille. Kolmas võimalus on, et mu ensese maitsmismeel on vanusega niivõrd moondunud, et ei tunne enam vana head pille maitset ära :D Olgu mis on, aga vingumist väärt see oli! No kuidas saab nii hea toode muutuda millekski nii halvaks? Loomulikult sõin ma kõik need tahkevõitu platakad ära, kirusin ja halasin, aga sõin. Mis mul üle jäi? Sai on luksusroog, see pole raiskamiseks :D Tea kas enam julgengi kunagi Porgandi-Pillet osta :(
Soovitage mulle nüüd mingit maitsvat saiatoodet, palun.

Suur arvutihala!

Ostsin ükspäev mälupulga- tore vidin teine! Tekitas kohe isu millegi võimsama järele. Seega ostsin eile tillukese iganenud ja odava läpaka. Juba mälupulka valides olin raskustes: kui suuremälulist ma küll vajan, milleks ma seda kasutama hakkan, milline see välja võiks näha? Vaatasin lihtsalt müüjale juhmi näoga otsa, piiksatasin "Ma ei tea!" ja vaatasin siis Greta poole- tema kindlasti teab! Tema on minu kaasaskantav aju :) Lõpuks võtsin lihtsalt esimese, mida müüja pakkus- väga kole, näeb välja nagu rasedustest, aga vähemalt see "otsik" (pistik? jublakas? nippel? :D) on sisse- ja väljalükatav, nii et pole hirmu, et see ära murduks :D (muidu ta kindlasti seda teeks, eksole). Arvuti valimisest ma põhimõtteliselt keeldusin, nagunii mitte ainsamgi arvutialane asi mulle midagi ei ütle, seega otsustasin hinna põhjal- las olla vana ja mingis imelikus koledas "siseformaadis" ja täpselt samasugune nagu Greta oma, 4000 krooni eest võib endale seda ju lubada (rohkemat mul lihtsalt poleks olnudki sellise "mõttetu kulutuse" peale välja käia). Hiire valimine oli arvuti valimisest raskemgi veel :D Kui müüja minult küsis "Mida te selle hiirega teha tahate?", ei osanud ma küll midagi vastata. Vaatasin abitult Greta poole, aga temagi ei osanud midagi kosta. Ainus vastus, mis mul pähe tuli, oli "klikkida", ja võibolla oleks lisanud veel "ja skrollida ka", aga see tundus kuidagi liiga primaarne, niisiis pomisesin niisama salli sisse, et mida ikka hiirega tehakse... Tõepoolest mida? Minusugune võhik tõesti ei oska hiirele mingisuguseid muid funktsioone välja mõelda :D Lõpuks aga sain ka hiire valitud, disainitud "naistelt naistele" otsekui mõni hügieeniside! Love and peace kirjaga ja värviline :)
Eile üritasime tema sisemist ilu natuke putitada, aga ebaõnnestunult. Isegi mingit korralikku desktoppi ei suutnud "me" talle panna ega klaviatuuri "eestindada (mina kui eriti oluline tegija siinjuures :P). Täna kasutasin teda (Mitte seda! Ta on mul suur isiksus juba. Tal on juba nimi ka- Eero nagu error.) korraks Interneti külastamiseks, salvestasin omale paar tarka dokumenti, vaatasin niisama ringi... kui ta järsku jonnima hakkas ja ÜLIaeglaseks muutus. No aeglasemaks veel kui meie maa-arvuti, mis, ma usun, on üks maailma kõige aeglasemaid arvuteid üldse! Võibolla mõjutasid teda kõiksugu mitukümmend update-i, mis kõiks lambist ette kargasid ja installituks saada soovisid, ma ei tea, aga kokku ta igatahes jooksis ja... kõik läks perse. Ma sain kohe nii vihaseks seal arvuti taga :D Vaatasin neid aegluubis tükk tükilt avanevaid ja sulguvaid lehekesi ja platakaid ja erroriteatisi ja oleks lausa karjuda tahtnud Eero peale! Kusjuures ma üldse ei vihastu selliste asjade peale, aga no see oli kohe... no ikka oli! Ma kohe ei tea mis ta oli, aga midagi väga aeglast ja nõmedat :D Tegin omale vahepeal teed, et närve rahustada, ja oleks hea meelega selle tee Eerole klaviatuurile valanud ja siis mõnuga vaadanud, kuidas ta susiseb ja sädemeid pillub, aga teest, kurat, hakkas kahju! Ikkagi hea tee oli. Mee JA suhkru ja piima JA koorega- et oleks nii tee kui lõunasöögi eest :) Pealegi poleks Eero niikuinii vusisema hakanud, ma kahtlustan, ta oleks ilmselt lihtsalt seepeale välja lülitunud või midagi, tõrksalt vaikides. No igatahes suutsin ma ennast taltsutada. Kui kõik viimsed asjad olid ennast kinni venitanud, siis lülitasin ma ta lihtsalt välja- ähvardusega teda enne uut aastat enam mitte kunagi lahti tehagi! Ometi tegin. Greta utsitusel. Üritasime, st Greta üritas, teda mõistlikumaks kõpitseda, aga seegi kord edutult, ikka mingi error või feil :D Kõige tipuks juhtus midagi sellist, et ekraanile ilmus mingi kummaine programmeerimisaknake, arvuti ei reageerinud ühelegi nupuvajutusele ja suures hirmus võttis Greta tal lihtsalt aku tagant ära. Pärast seda ei reageerinud ta endiselt ühelegi nupuvajutusele, st siis näiteks sisselülitamisnupu :P Ka mitte pärast reset-nupuvajutust. Ja noh, põhimõtteliselt ta nüüd ei käivitugi enam. Jonnib vist. Või jumal teda teab. Vähemalt kestis ta peaaegu terve ööpäeva :) (ma usun küll, et kuidagiviisi saab temast kindlasti taas asja, aga kuidas ja kelle abiga, seda ma veel ei tea, Gretal on õnneks mõned online-arvutionud, mul pole neidki...)